Pärast tosina aastast pausi esinevad Peeter Laurits ja Herkki Erich Merila taas DeStudiona, avades Vaal galeriis sõbrapäeval 14. veebruaril näituse “veetlus@õõv”.
Kuuludes 1990ndatel esile kerkinud fotograafide põlvkonna eesotsa, oli DeStudiol määrav roll fotograafia uue käsitluse kujunemisel, mis aitas kaasa foto jõudmisele kunstimaailma marginaaliast selle keskmesse.
Uuendusliku pildikeele poolest tuntud tandemi tähtsus ei seisnenud aga ainult huvitavates tehnilistes lahendustes, vaid just uudses kontseptsioonis ja lähenemises, mistõttu on Lauritsat ja Merilat peetud ka esimesteks postmodernismi “maaletoojateks”.
Lauritsa enda iseloomustuses on DeStudio kui virtuaalne looja, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnik. Kõige paremini ilmestab DeStudio loomingut ehk sõna dekonstruktsioon, nende kunagistes eesmärkideski on ära märgitud isikustatud autoripositsiooni dekonstruktsioon ning püüe segada piire tavapäraste vastanduste nagu ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne, kultuuriline-looduslik jne vahel. Lauritsa ja Merila tööd tegid huvitavaks ka meediamanipulatsioonid ning mängud imagoloogiaga, töödele on tänaseni iseloomulikuks jäänud ka nende lavastuslik element.
Käesoleval näitusel “veetlus@õõv” kujutavad Laurits ja Merila ihulist ilma keerutamata, lõhe tajumist rõhutavana. Autorid kommenteerivad: “Me ihume seda vägivaldset ja imelist, mis on seotud tahtega avada silmad, näha näost näkku seda, mis toimub, seda, mis on. Ja me ei teakski seda, mis toimub, kui me ei teaks midagi äärmisest mõnust, kui me ei teaks midagi äärmisest valust.”
Nagu näituse pealkirjastki näha, on selgi korral tegemist tavamõistes vastandlike nähtuste kujutamisega. Paaris töötava DeStudio puhul, kes töötavad kord tandemina, kord vastasmängijatena, ei tohiks imestada, et nende huviorbiidis on jätkuvalt vastandlikud kategooriad, emb ja kumb, kumb@emb ja emb@kumb. Tihti on nende vastandlikkus päris kirglik, eriti aga sellel näitusel. “Ei ole olemas ühtki tülgastuse vormi, mille sugulust ihaga me ei võiks ära tunda. Mitte, et õud kunagi võiks segi minna veetlusega, aga kui teda ei suudeta tõkestada, hävitada, siis õud võimendab veetlust.”
Innustust on saadud George Bataille`lt, kellelt on laenatud pilku, kehaosi, sõnu ja lauseid.
Näitus jääb avatuks 4. märtsini.
